Āyurveda I – mis see on?

Āyurveda I – mis see on?

Sanskriti keelne otsetõlge tähendab “teadus/teadmine elust”. Āyur või Āyusah sõltuvalt kontekstist tähendab elu, tervist. Veda tähendab püha teadmist või teadust. Niisiis on Āyurveda iidne Veedalik süsteem, mis peegeldab iidsete Hindu pühakute teadmisi elujõulisusest, tervisest, tervenemisest ja meditsiinist. Seega on Āyurvedal kaks eesmärki: tagada tervis ja ravida haigusi, mis hõlmab teaduslikku, kultuurilist ja praktilist informatsiooni füüsilise, mentaalse ja spirituaalse heaolu kohta kõikides elusolendites. Āyurveda suur pühak Maharishi Caraka defineerib seda püha teadust järgmiselt: “Teadus, mis õpetab meile erinevate ainete kasu või kahju, õnne ja õnnetuse või sobivuse ja sobimatuse kohta. Teadus, mis õpetab meile ainete omadusi ja tegumoodi, nende kestvust ja elulisi omadusi“. Seega ütleb ta, et Āyurveda on universaalne ja sobib igale elusolendile sõltumata rassist, rahvusest, religioonist ja muudest iseärasustest. Āyurveda printsiibid kehtivad kõikjal kus valitseb elu, on igavesed ja juurdunud kosmilisse sättumusse.

Sarve bhavantu sukhinah, sarve santu nirāmayāh – valitsegu kõiki elusolendeid rahu ja vabadus haigustest”. Selliselt saab kokku võtta Āyurveda kui süsteemi, mis on pigem elustiil ja spirituaalne praktika kui ainult iidne teadus ravimistest ja tervest kehast. 

Āyurveda ei ole eraldiseisev süsteem, vaid pigem kaasuv süsteem, mis on läbiv kõigis neljas Veedalikus püharaamatus: Rg Veda, Yajur Veda, Atharva Veda ja Sama Veda. Āyurvedas käibel olevad printsiibid on kajastatud kõigis nimetatud iidse India pühakirjades, kuigi on koolkondi, mis käistlevad Āyurvedat kui viiendat Veedat ja lühidalt öeldes on keeruline sellega nõustuda või mitte nõustuda. Siiski kinnitab see Āyurveda kui süsteemi antiiksust, mis võib ulatuda erinevate allikate kohaselt 1000 kuni 4000 aastat eKr.

Brahmā kohaselt on Āyurvedas kaheksa (Aṣṭā) alakategooriat, mida nimetatakse Aṣṭāṅga Āyurvedaks:

  1. Kāyacikitsā (sisehaigused) – kāya ehk agni tähendab tuld. Kāyacikitsā tähendab agni ravimist. Agni sümboliseerib organismis seedimist ja metabolismi. Mida jõulisem ja tugevam on inimese ainevahetus, seda vabamalt liigub agni energia inimese kehas ja seda haigustevabam on inimese elu. Kui organismis on agni nõrk, siis on inimesel ebaregulaarne ja nõrk ainevahetus ja seda tõenäolisemalt kimbutavad inimest erinevad sisehaigused, mis mõjutavad tervet organismi.
  2. Kaumārabhṛtya (lastehaigused ja günekoloogia) – tegeleb kõiksugu naistega seotud haiguste ravimisega, sh beebide ja lastega seotud haiguste ravimisega.
  3. Agadatantra (toksikoloogia) – tegeleb mürkide tuvastamisega ja nendest tingitud mõjude ravimisega. Jaotub alagruppidesse: 1) mürgid floorast 2) mürgid faunast ja 3) mürgid erinevate ravimite ja ainete kokkusobimatusest.
  4. Śalyatantra (kirurgia) – tegeleb igasuguste kirurgiliste protseduuridega ja vahenditega. Lisaks tekkinud traumaatilised vigastused ja haavad terariistade ja relvade tagajärjel. Ravis kasutatakse terariistu, kuumust, kemikaalne, ravimtaimi jms.
  5. Śālākyatantra (nina-kõrva-kurgu meditsiin ja silmad) – tegeleb haigustega, mis asuvad õlgadest kõrgematel kehaosadel, st kaela ja pea osas.
  6. Bhūtavidyā (psühhiaatria) – tegeleb psüühiliste ja emotsionaalsete probleemidega.
  7. Vājīkaraṇa (viriilsus ja viljakus) – Vājī tähendab seemet ja karaṇa on see, mis võimendab ja seega on Vājīkaraṇa ravimeetod, mis tõstab sperma kvaliteeti ja kvaniteeti ehk viriliseerib seemet. Vājīkaraṇas toodud raviallikad tõstavad, puhastavad ja suurendavad sperma tootlikust ja kvaliteeti. Vājīkaraṇa abiga saab ravida viljakusega seotud probleeme.
  8. Rasāyanatantra (tervist ja elu edendavad praktikad) – tegevused ja meetodid, mis soodustavad organismi põhikudede toimimist, toetades inimese tervislikku elu füüsilisel, vaimsel ja emotsionaalselt tasandil. Soodustab kognitiivset võimekust, pikaealisust, teravat vaimu ja tervet keha.

Āyurvedas on kasutusel üsnagi unikaalsed printsiibid, mida modernne meditsiin ei kasuta, kuid mida tuleb arvestada. Kokkuvõtvalt kõlavad need järgmiselt:

  1. Holistiline lähenemine – haiguse korral ei keskendu Āyurveda arst vaid kindlatele sümptomitele, vaid kaasab diagnoosimisel patsiendi üleüldise olukorra, st kehaline ülesehitus, emotsionaalne seisund, uskumused, psühhoemotsionaalne profiil. Praktik kaasab diagnoosimisse tridosa, põhikudede ja kehaliste väljaheidete (higi, uriin, väljaheide jms) seisukorda.
  2. Haiguste psühhosomaatiline loomus – Āyurveda kohaselt ei ole ükski haigus ainult kas füüsiline või ainult psühholoogiline. Füüsilised probleemid mõjutavad inimest psühholoogiliselt  ja psühholoogilised probleemid mõjutavad inimest füüsiliselt. Seega ei saa keha ja vaimu eraldada, vaid neid tuleb analüüsida teineteisega koosmõjus. Maharishi Acārya Caraka kohaselt on kõik organismi ja psüühika haigused seotud üheselt valest teadmisest tingitud vigadest, mis viivad keha tasakaalust välja. Valeteadmine ja ignorantsus elu funktsioneerimisest on kõikide haiguste allikad.
  3. Iga ravim on leevendaja või tervendaja – Āyurvedas kasutatavad ravimid on loomult keha ja organismi värskendajad, luues tervenevad protsessid, mis taastavad kehas kõik füüsilised, mentaalsed ja emotsionaalsed ebakõlad. Seega on Āyurveda ravimid head ka inimestele, kes ei vaja otseselt ravi, sest toetavad ka terve inimese tervist ja üleüldist elujõulisust.
  4. Immuunsüsteemi tugevdamine ja toitumise tähtsustamine – Āyurvedas on igapäevastel harjumustel väga suur roll, sest tervislikud igapäevased harjumused tugevdavad organismi vastupanuvõimet haigustele ja tõstavad vitaalsust. Seega on oluline toitumine, mille kaudu omandatakse vajalikud toitained ning kooskõlas teiste tervislike elustiiliharjumustega (kehaline aktiivsus, magamine jne) muutub inimese organism ja keha elujõulisemaks, tugevamaks ja puhtamaks. Samuti on tähtis toit, mis sobib inimese kehaga, aastaaeg ja aeg päevas, mil toitutakse.
  5. Āyurveda ei ole sümptomaatiline ravi, vaid süstemaatiline ravi – Āyurveda eesmärk on elimineerida haiguse tekkepõhjus, mitte leevendada sümptomeid. Tekkepõhjuse ravi teebki võimalikuks päriselt tervenemise. Olgu põhjus elektrofüsioloogiline, biokeemiline, hormonaalne, immunoloogiline või rakutasandil, kõiki haiguseid saab diagnoosida ja ravida. Āyurveda ravimid detoksikeerivad keha, tugevdavad ja aitavad säilitada tasakaalu organismi igal tasemel, rakkudest kudedeni välja.
  6. Lihtsad ja taskukohased leevendused – moodsas meditsiinis tähendab ravi alati stressi ja kulu nii majanduslikult kui ajaliselt. Āyurveda diagnostika on lihtne, st pulsi ja teiste kehaliste seisundite mõõtmine. Efektiivse pulsitunnetamise kaudu on võimalik diagnoosida kõiki populaarseid haiguseid, st diabeet, südamehaigused, kõrgvererõhutõbi (Mādhava Nidāna raamatu kohaselt). Āyurvedas kasutatavad ravimid on alati looduslikud, mida leiab loodusest või saab ise aias kasvatada. Lisaks ravi looduslikule loomusele aitab Āyurveda konserveerida loodust ja vähendada inimese sõltuvust moodsast tehnoloogiast.
  7. Āyurveda on kirss tordil joogale ja spirituaalsusele – Āyurveda aitab kaasa inimese vaimsele arengule, sest toetab inimest süsteemselt ja looduslikult, säilitades tervet keha ja vaimu. Oma tervise eest hoolitsemine pole vajalik ainult kehale ja vaimule, vaid ka hingele.

Järgmises artiklis Āyurveda alusprintsiipidest, st tridosa, dhātu, mala ning nende seos viie põhielemendiga (pañchamahābhūta), millest koosneb materiaalsus.

Tags: , , , , , , , , ,