Ahiṃsā – vägivallatus

Ahiṃsā – vägivallatus

“Jumalate vaenlased, ma räägin teile tõtt, see on teile hea. Vägivallatus ja kahjutus ükskõik mis elusolendi suhtes on kõige õigem tegu. Ära kahjusta isegi neid, kes on tulnud teid tapma. Isegi see tegu on vägivaldne (hiṃsā). Need olid braamanid, kes klammerdunud ilmiku ellu ja sõltusid meelelistest aistingutest, väitsid, et vägivald on õigustatud ohverdusrituaalides”. (Devī Bhāgavata, Skanda 4).

Jainismi koolkonnas on ahiṃsā üks viiest saṃyakcaritra (“õige tegu”), st vägivallatus, ausus, tõepärasus, vooruslikkus ja vaesus, mis kõik sillutavad tee vabanemisele. Niisiis on vägivallatus moraalne printsiip, mis viib inimese õige teoni ning õige teo sooritamine on vajalik inimese vaimses arengus. On väga oluline, et vägivallatust (ahiṃsā) on järgitud täies ulatuses – nii mõttes, sõnas kui teos.  Siinkohal tasub mainida, et jainism on üks ekstreemsemaid hindu filosoofia koolkondi ja sobib neile, kes ihkavad tõeliselt vabaks saamist. Üks näide jainismi ekstremismist on nälgimine, sest söömine hoiab inimeste aheldatuna maistes kammitsates. Seega on kaheldav vaesumise vajalikkus lääne ühiskonnas. Teisalt kasvades üles jainistide kogukonnas on vastuvõtlikkus inimesel teine. Niisiis olla vägivallatu, aus, vooruslik ja tõepärane on piisav, et olla hea inimene lääne ühiskonna kontekstis.

Dharmashastra* kohaselt viitab ahiṃsā kättemaksuhimu puudumisele. See on vastand vägivallale ja vigastuste (hiṃsā) tegemisele. Seega on see kõrgeim ja väärikaim tava, mida inimene saab praktiseerida, sest nõnda välistad igasuguse kahju teistele ja endale. Loogika selle taga on lihtne – kõik siin universumis on seotud ning kahjustades ühte, halvad tahtmatult teist. Kui lõikad noaga vilja, siis vilja purunemisel nüristub ka nuga. Ära iial mõtle, et tehes kahju teisele jääd ise puutumata.

Kuid vägivallatuse järgmisel on ka kitsendused, mis lubavad olla vägivaldne. Oluline on kontekst ja meelsus, st vägivalda kasutates peab eesmärk olema tagada ohutus, elude jätkusuutlikus, kasutades selleks ausaid relvi ja meetodeid. Vägivalda tohib kasutada ainult siis kui see on viimane lahendus, mitte esmane impulss ning kui on esinenud vastase rünne, st lubatud on enesekaitse, lähedaste kaitse ning braamanite kaitse. Ründajat, sõltumata isikust, peab vigastama jultunult, sest ei saa olla patune selle suhtes, kes tahab teistele halba teha. Viha, mis sundis üht teise elu kallale saab hävitada ainult vihaga, mis tekkis vihast teha teistele liiga.

Sanskriti sõnastik ja etümoloogia

Ahiṃsā (अहिंसा) – kahjutus, valu või surma põhjustamisest keeldumine nii mõttes, sõnas ja teos.

Koosneb ja Hiṃs, st Hiṃs tähendab ründama, vigastama. A eesliide viitab vastandtähenduslikule sõnale. Näiteks Vidyā-Avidyā, st õigeteadmine-valeteadmine või Karma-Akarma, st tegevus-tegevusetus. Ja nii ka Ahiṃsā-Hiṃsā, st vägivallatus-vägivald

Teine tähendus on turvatunne ja turvalisus (ingl.k security), st vältides kahju tegemast teistele, säästad end teiste vihast enda suhtes.

Dharmashastra* kollektsioon hindude moraalsetest tavadest ja sättimustest

Tags: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,