Lugu Māyāst – universaalsest illusioonist

Lugu Māyāst – universaalsest illusioonist

Māyā, Mahavishnu õukondlane, on saanud Hindu Puranades väga olulise koha. Puranade kohaselt on kogu universum on ebareaalne ja illusoorne ja kuna me tunnetame seda niivõrd reaalsena, siis on see Māyā-deva kätetöö.  Māyā literaalses tähenduses tähendabki illusiooni, maagilist ja petlikku trikitajat, kes muudab inimkogemuse päriselt tunnetatavaks reaalsuseks.

Agni Puranade kohaselt on Māyā emaks Hiṃsā (vägivald) ja isaks Adharma (kurjus). Neist kahest sündisid Antra (valelikkus) ja Nikrti (kavalus). Valelikkus ja pahelisus sünnitasid Bhaya (hirm), Naraka (põrgu), Māyā (illusioon) ja Vedanā (valu). Māyāst sai alguse Mṛtyu (surm), kõikide piinade hävitaja, mis tulenesid vihast ja õnnetusest. Mṛtyust (surm) tulenesid Vyādhi (haigus), Jarā (vanadus), Śoka (kannatus), Tṛṣṇā (iha) ja Krodha (viha).  Võimas genealoogia.

Hindu sõnastiku kohaselt on Māyā illusioon, pettus, ebareaalsus, maine ignorantsus, fantaasia, klammerdumine ilmalikku naudingusse.

Lugu preester Gāthist, kes kohtas Māyāt

Kosala (iidne India kuningriik) riigis elas preester nimega Gāthi. Gāthi läks metsa, milles oli järv. Astudes kaelani vette asus ta teostama patulunastust. Kaheksa kuud Gāthi lunastas oma patte kui ühtäkki ilmus tema ette Mahāviṣṇu ja küsis “Mis õnnistust Sa tahad?“. Preester vastas, et soovib näha Māyādevī. Mahāviṣṇu andis oma õnnistuse ja kadus.

Möödusid aastad ning mitte midagi ei muutunud, kuid ühel päeval kui ta oli läinud järve end pesema, unustas ta lausuda palved ja mantrad. See tõi kaasa suured muutused tema vaimus ja maailmatajus. Ta tundis, et on üleni haige ja lebab voodis. Ta nägi oma sugulasi enda ümber, kes kõik kurbusest nutsid. Tema naine oli pisarates ja hoidis tema jalgu. Õhkkond oli leinav. Tema enda pere kandis tema keha matmise paigale, et tema keha süüdata. Ta keha põletati tuhaks.

Hetke möödudes tunnetas Gāthi end ühe Caṇḍāla naise üsas, millest sündis üks mustanahaline poiss. Poiss kasvas imikust teismeliseks ja edasi täiskasvanuks ja elujõuliseks meheks. Peagi kohtas ta ilusat Caṇḍāla tütarlast, kellega armumänge nautides palju poegi sündisid. Aja möödudes mehe tervis hääbus ja ta muutus eraklikuks. Kui tema lapsed olid suureks kasvanud ja tema vanadusse jäänud, siis äkiliselt kogu tema perekond suri ja ta jäi üksi. Traagikast johtununa otsustas ta oma kodust lahkuda ja reisis nii kaugele, et jõudis linna nimega Kīramaṇḍala. Linnaväravad oli dekoreeritud. Tee kuningalossini oli korrastatud ja ilus. Lossiväravas nägi ta suurt elevanti, suur ja uhkete juveelidega elevant, kes tava kohaselt pidi uue kuninga valima. Elevant teda nähes haaras oma londiga temast ja asetas ta oma seljale. Rahvas hakkas juubeldama “Kuningas, Kuningas”. Trummid tagusid ja rahvas hõiskas joovastusest. Ta viidi otse lossi, kus ootasid ees teda noored naised, uhked riided ja kuningriigi võimuaparaat. Ta võttis omaks eelmise kuninga naised kui enda naised ning aktsepteeris enda uueks nimeks Gālava.

Ta juhtis riiki suure rahuloluga tervelt kaheksa aastat, kui ühel päeval otsustas ta lossist lahkuda riietudes tavaliseks meheks. Samal ajal olid lossi juurde kogunenud trobikond Caṇḍālast pärit hõimlasi, kes mängisid viiulit. Üks Caṇḍāla mees nägi kõndivat Gālavat ja karjus “Hei, Kalañju, sõber kus sa oled olnud kõik need aastad? Pole ammu näinud, hea on sind taas näha.”. Gālavale ei meeldinud vanamehe sõnad ja noomis teda. Kuid kõik nägid seda stseeni ja olid hämmeldunud ning shokkis. Nad kahetsesid, et olid teeninud Caṇḍāla hõimust pärit inimest kui oma kuningat. Uudis levis kulutulena. Gālava, Kira kuningriigi kuningas elas lossis ilma igasuguse abi ja toetuseta. Kira kuningriigi inimeste jaoks oli see tragöödia ning nad soovisid patust vabaneda. Üle kuningriigi hakkasid tekkima lõkked, milles inimesed end surnuks põletasid. Gālava nägi seda tragöödiat, tundis süüd massiliste enesetappude pärast ja tegi samuti enesetapu.

Tulekuumus äratas Gāthi unest, kes ärkas seal samas järves, kuhu ta oli viimati pesema läinud. “Mis?, Kes ma olen? Mida ma teen?“. Need segased mõtted täitsid ta vaimu. Ta ei mõistnud, mis oli juhtunud ning ta lahkus ja jätkas oma igapäevast elu. Ühel päeval saabus Gāthi eraklasse tema sõber, kellega koos rituaale läbi viia. Pärast rituaale küsis Gāthi oma sõbralt “Miks ma nii kõhn olen?”. Sellepeale rääkis Gāthi sõber sarnase loo, mida Gāthi oli kogenud oma unenäos Kira kuningriigist.

Gāthi mõistis hetkega, et sõbra räägitud lugu on seotud temaga ja tal tekkis tahtmine külastada Kira kuningriiki. Kõik oligi täpselt nii nagu tema unenäos oli kogenud, peale mida ta mõistis, et see oligi Mahāviṣṇu õnnistus kohtuda Māyāga. Gāthi seepeale eemaldus kõigest, lahkus oma eraklasse ning asus patulunastust elluviima. Peale aastaid lunastamist kohtus Gāthi taas Mahāviṣṇuga, kes teda järjekordselt õnnistas.

 

Tags: , ,